Um di kês grandi kompusitôr kabu-verdianu, Ano Nobu, t’omenagiadu di oji ti dumingu pa kâmara di Són Dumingus

Serenata Lembra nôs méstri ê nomi dum atividade ki ta realizadu na Són Dumingus di oji ti Dumingu pa omenagia músiku, kompusitôr, prussôr e dramaturgu autodidata Ano Nobu.

Eventu rializadu pa kâmara lukal ta kuntisi na âmbito di 17º anu di morti di artista ki era natural di Són Dumingus.

Abertura di eventu ta kuntisi na Terreru di Bom Jardim, na largu di kaza di Ano Nobu ku atuasôn di grupu Fidjus di Ano Nobo. E di akordu ku organizador di eventu, pamodi situasôn di pandemia na país, tudu midida sanitáriu pa evita propagasôn di vírus ta siguidu.

Ano Nobu ki si nómi di igreja era Fulgêncio da Circunsisão Lopes Tavares konshedu pa Anu Nobu pamodi ê nánsi na 1º dia di anu di 1933. Natural di Són Dumingus, Ano Nobu bem di um família di músiku. Foi ku si mãe kê prendi ses pruméru acórdi di violôn. Ê foi autor di munti morna, koladêra, funaná, batuki e valsa.

Além di kompu Ano Nobu tambê ta tokaba munti instrumentu, entri ês: violôn, bandolim, kavakim, gaita di boka, violinu, pianu e simbôa. Além dissu tambê ê txiga di kompu música litúrgica e ê ensina munti artista tôka.

Alguns di kês poesia di anu nobu foi popularizadu na voz di Ildo Lobo, Tubarões, Dany Silva, Zeca di Nha Reinalda e Maria de Barros. Alguns di kês músika ê: Ta Pinga tchapu tchapu, Ta kundum kundum, Falsia d’amigo, Dimingo decho, Linda, Nha mudjer e Camarada pepe lopi.

Paralelamenti a si perkursu di músiku, Ano Nobu foi ainda autôr di alguns peça di tiatru: Toto ku Tota (premiadu na 1999 num konkursu di tiatro), Fiticêra di língua, Mufino ku Maroto e São vinte três foi alguns di kês peça kê kria.

Na 1991, Ano Nobu foi kondekoradu pa prisidênti di républika ku medalha di vulcão, pa si valor artistiku. Anu nobu móri na 2004, ku 71 anu d’idadi.